Tegusi lumes ja lumel

Nii, semester 2. Tegelikult enne on vaja teha veel eksamid aga see selleks. Kogu oma „suusavarustuse“ ja kottidega avastasin check-in letis, et mul on 5kg liiga palju kama. Checki-inni naisterahvas lubas 3 kilo ülekaalus koti, pärast Veski Mati müsli äraviskamist ning gi-pükste ümberpakkimist kasipagasisse, ilusti lennuki peale. Lufthansaga on lauavarustus tasuta, surfivarustus mitte: "Siin kotis on suusad jah?" - "Jah"

Eestis olin kokku 5 nädalat, panen kirja mida selle ajaga tehtud ja mõeldud sai. Mõned järeldused ka. Kuna P üles, et ei tohi mõelda kahju olemisele lahkudes, siis ma ei mõtle. Kes tema käsust üle astub, see kahetseb! Kahe kuu pärast ehk 3ndal aprillil olen Eesti pinnal tagasi.



Reis Lissabonist koju möödus viperusteta, hoolimata sellest, et kogu maailma meedia teatas Frankfurti lennujaamas olevatest viivitustest „tänu“ lumetormidele. Kohe esimesel õhtul lasin maha lõigata oma kiharad ja jõin end tuttavate, sõprade seltsis Chicago nimelises pubis täis. Päris fancy (loe: kulukas) koht on, vanalinnas WWPassaazi küljes. Jõulud kodus... :)

Aastavahetuseks külastasime Triinu suvilat, Soomes Voukattis. Mäepiletid on Soome väga kulukad aga kuna ööbimine oli tasuta siis kannatas minna küll. Teel Sotkamosse lukustas Teet võtmed suvalises tanklas autosse, sest Ints suutis sõidu ajal nuppudega mängida ja Skoda on loll auto. Indrek suutis üldse reisil palju – „peaaegu“ perfect line hüppeid teha, randmeluu murda ning niisama seakostüümis rõõmus olla.

Igatahes, autoabi tuli ja tegi uksed 80 euro eest lahti. Mispeale elu kõige kallimad suitsud pagasnikust kätte saadi.
Välistemperatuur oli päeval mäel olles umbes -20, (nii külmaga polnud ei Alehandro ega mina kunagi lauatanud) see aga ei morjendanud kedagi ega midagi peale näppude. Teet tahtis korraldada revolutsiooni ja aastavahetuse köögilaua taga vastu võtta.

 

Anneli kohta täpselt ei teata aga Maarja nakatus lauapisikusse mistõttu edaspidiseks on meil üks naisterahvas reisidele lisaks kaasa võtta – koodnimi „juhataja“.

Kuradi äge oli. Hundimäng on taas moes.

Tagasiolles nühkisin vahepeal ka trenni ja sain teada, et tuleks vähem juua ja rohkem treenida. Kergitan saladuskatet nii palju, et teadmine ei ole kohale jõudnud. Aitäh Ron!

Jätise suvila on nüüd peaaegu valmis – saun ei haise ja see koht näeb veel palju väga haigeid aktipoose.

P sünna läks käest, Von Krahl lendas tükkideks – õigemini shotid lendasid suvaliste inimeste organismi (minu kulul) ning järgmine päev ärkasin värinates venna toas diivanil. Kuradi äge oli, pidu.

Alustasin eelmist lõiku Jätise nimetamisega, tegelikult oli nii, et see absoluutselt kõige teravam, täpsem hüüdnimi tuli mu ajusse Gruusias suusaliftiga üles sõites. Gruusias on Tbilisi, mida me ei näinud. Lisaks tsatsa, parim toit, odavad mäepiletid, sitaks lund või palju udu (kuidas soovite), kallis vein ja viinamarjast-pähklist tehtud söödavad dildod. Kindlasti lähme tagasi.
Ahjaa, suusatajad said kõvasti pähe ja Kaisa pidas kenasti nädala meie juustutamist vastu (ALU naised noh).
Järgmine lauapeatus, Jätise eelistusel ja havi käsul – Andorra! Laud on poola keeles desk – what the fuck?