Tuuri raames külastasime järgmiseid vähemtuntumaid vaatamisväärsusi.
1. Palacio dos Condes de Redondo - meie keelekooli esine. Kunagi oli tegu paleega, kus elas üks kuulus Portugali luuletaja - nime ma kahjuks ei mäleta.
2. Campo Martires da Patria - Jardim Braamcamp Freire
3. Jardim do Trojal/Elevador do Lavra - nagu näete on vaateplatvorm/park ja köisraudtee hetkel remondis. Kui külla satute, siis loodetavasti on valmis.
4. Rossio
5. Praca da Figueira
6. Miradouro da Graca
7. Alfama
See on kant kus praegu elan, seetõttu eriti pilte ei viitsinud teha.
8. Miradouro de Santa Luzia
Ei pildistanud. Kesklinna kant Baixa-Chiados.
9. Praca do Comercio/Terreiro do Paco
Kodu lähedal, mingi hetk teen klõpsu ka. Üks turuplats, mida on kujutatud ka glasuurplaatidest maalingul Miradouro da Graca'l
10. Mosteiro dos Jeronimos
Üsna äge kirik Belemis. Sinna tuleb sõita trammiga, asub pisut kesklinnast väljas.
Belem tervikuna väärib ringi häkkimist, sinna kolistan kindlasti mõne külla tuleva sõbraga veel.
Õhtul käisin trennis ning kui olin tagasi tulnud panime Jörgi ja Fredi'ga (sakslased: esimene arst elab veel 4 kuud siin ja teine kirjandusõpetaja, veel 1 kuu) korraliku õhtusöögi kinni, tõmbasime joogid sisse ja läksime Bairro-Altosse. Bairro-Alto on selline koht, kus üks pubi asub teise otsas, tänavad on kitsad ja hästi palju pidutsevaid inimesi - tegija. Tutvusime inglastega, kelledest üks oli poiss Ed ja teised tüdrukud. Ed-mees tõmbas ennast täiesti kinni, nagu ta ise ütles TWATTED (selles oli süüdi situatsioon kus ta ei tahtnud kalashnikovi juua ja mina talle pussy karjusin, mille peale ta umbes 2 sekundiga õlle tühjendas). Nendega koos aina kütsime ühest pubist teise.
Kui inglased olid taksoga ära sõitnud, tahtsime minu eestjuhtimisel muidugi Calvadosi saada. Lendasime Fredi ja Jörg-ga ühesse baari sisse, nemad võtsid ühes lauas istet ja mina läksin soovitud jooki küsima. Seda neil muidugi polnud. Istusin siis lauda kus saksa sõbrad olid ja märkasin suurt ääreni okset täis tuhatoosi. Samal hetkel saabus kelner, kes üllatust samuti täheldas. Välgu kiirusel ja võluväel tuli ka omanik, ütles "aaah, calvados man" ja juhatas meid viisakalt välja. Üritasime küll selgeks teha, et meie konditsioon ei ole sõltuvuses taolise teoga aga ta ei uskunud seda ning kordas kurvalt ning järjepidevalt: "Why, why did you do this, we have a toilet you know". Tallinnas küll 150 krooniga analoogset pidu ei saa, sest täpselt nii palju mul raha kulus :)
Laupäev tundus algselt jällegi täiesti sisustamata aga Fred teatas, et läheb oma sõpradega surfama. Sellest tuli üsna äge tripp Costa da Caparica'le. Kuigi kulus liiga palju pappi (3.55 üks ots bussiga lissabonist Costa da Caparicale, 1.50 taksoga väiksesse kalameeste külas asuvasse surfikohta, 20 eurot koolitus ja laua rent) siis oli tore suurte lainetega möllata ja tõdeda, et mu jalg ei ole selleks veel kaugeltki valmis. Sain paar mõnusat liugu aga vigastus andis mõlemal korral tunda, mille tulemusena ma vees sisuliselt niisama munesin.
Tagasi tulime õhtuses sillaummikus, kust avanes umbes selline ilus vaade Lissabonile ja tolle ümbrusele
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar