Viimane nädal on rahulik olnud, seda muidugi ainult trenni mõistes. Õppetöö nõuab endiselt oma. 2 päeva matemaatilise analüüsi eksamil olemist jätsid vahele või nihutasid väga paigast 4-5 söögikorda, seda esmaspäeval ja kolmapäeval. Tulemuseks oli kolmapäevasel 7km distantsil endise tempo juures 10 lööki tavalisest kõrgem pulss ning õhtuks ka suhteliselt kehvem enesetunne. Võimalik, et viga oli paistvas päikeses ja tavalisest tugevamas tuules, teises pinnases - mida kõike ma väga siiski uskuda ei tahaks.
Õhtul enne magamaminekut sõin kõhu täis ja neljapäevases jitsitrennis oli juba hea. Drillisime Hartoga mõõduka vastupanuga pässimist. Jätkame seda järgmisel nädalal.
Juhul kui täna jõuan hüppan õhtul jõusaalist läbi ning teen esmaspäevase kava (kõik jõukorrad on vahele jäänud ja tsükkel täiesti paigast).
Pärast ülejärgmise nädala/kooli lõpuga, saab ainult trennile keskenduda.
"Suuremat tilka ei ole pannud juba 3 kuud" - nagu mul seda vaja oleks. Igatsen hoopis hea seltskonna järgi.