Tere kallid sõbrad, tuttavad ja võõrad. Olen nüüd edukalt Frankfurtis maandunud ja ootan lendu Lissaboni, mis peaks minema täpselt ühe tunni pärast. Ehk siis poolel teel Portugali, aadressile Rua do Barao 28. Hakkan tõenäoliselt teid kõiki mingil hetkel rõvedalt igatsema - jõuludeni on üsna pikk aeg ju ikkagi. Parimatele lastele toon 23ndal detsembril kingitusi ja päikest.
Kuna lennujaama interneti ühendus T-Mobile HotSpot maksab siin üheks tunniks sama palju kui kodus kuu aega, siis jätan msn-i teel mölisemised selleks puhuks, kui juba korteris kohal olen. Küberneetilised vahendid aitavad täitsa hästi vähendada seda 4000+km vahemaad, mis mind Eestist lahutavad.
Igatahes, esimene asi mis vastu lõi, kui nina lennukist välja pistsin, oli väga suvine soe Frankfurti õhk - hoolimata sellest, et päikest enam polnud. Ei kujuta ette mis siis veel Lissabonis saama hakkab. That should be fun.
Homseks siis sellised plaanid:
1. Käin ära oma kooli juures Alfamas ja uurin mismoodi see surfikooliga liitumine välja peaks nägema. Kodulehel oli asukohaks märgitud "A praia pertido a ......"
2. Üritan kuskil ühe jitsi trenni kaasa teha. Ilmselt valin selleks kohaks mingisuguse suurema koha rohkema rahvaga. Võib-olla suudavad üliõpilased selle kohta ka midagi tarka rääkida.
3. Söön - ei, mitte kohukesi P !!! See on töölisklassi lõbu. Tudeng sööb juurvilju ja kanafileed.
Lennukis sain Kenderi Iseseisvuspäevast peaaegu 2/3 loetud. Mäletan kui T seda mingil hetkel promos. See oli too periood tema elust kui Osmanis tsjurkadele molli keerati ja pärast Parlamenti mindi. Raamatu saan kindlasti postiga tagasi saata, sinna haisvasse koridori, ma mäletan küll - raske on mööda panna ütleme nii.
Ah, et kuidas ma ennast tunnen. Hästi vist. Umbes samamoodi nagu oleks üksinda Tartusse sõitnud ja kõik teised Tartu elanikud on võõramaalased.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar