Käisin ema pulmas Hollandis aga mitte sellest ei taha ma siin kirjutada :)
Lennuk jäi hiljaks ja selleks ajaks kui me vennaga kolmapäeva õhtul saali saime oli pool trenni juba möödas. Betoonpõrand, mille keskele matid olid asetatud, oli liiga külm soojendusringide jooksmiseks. Piirdusime ainult kahega.
See oli nö brazilian affiliated (Rickson Gracie) kool ja nagu hiljem selgus pole BJJ Hollandis just kõige populaarsem. Rohkem kickpoksi ja MMA-d tehakse seal (no-gi siis kah ikka). Tüüp kellega rääkisime kutsus lahkelt madalmaadesse võistlema.
Trennist:
Alustuseks rullisin ühe nagu hiljem selgus 83kg sinisega, ei olnud midagi erilist. Ta sai paar korda mu backi ja subis mind aga arvestades ligi 20kg kaaluvahet tegin asja talle liiga raskeks. Edasi 73kg musta nahavärviga bluega, kes oli üsna tehniline, olime tasavägised. Siis kui ma ühe valge ette võtsin subimiseks helises kell. Lõpp-seis Hollandlased mitumitusubi, mina null :)
Pühapäeval algas treening 12.30 ja tund pärast algust tähistati ka ühe tüübi 50a juubelit (mingi ataki oli üle elanud aga ikka treenib), võtke eeskuju diivanisportlased. Rullisin samade tüüpidega kellega kolmapäevalgi, lisaks ühe veel suurema sinisega, kes oli nendest kõige muhvim. Subida teda ei õnnestunud though. Edasi tegin Dannyga, kes oli seal treeneriks (imelik, et sinine vöö). Tema suht ownis mind.
Kokkuvõte: brasiilaste õpetatud (vähemalt "Hiksoni") stiil on sticky nagu liim. Puusa kontroll ja weight placement on märgusõnad. Tahaks juba Brazil'i treenima.
Ja ausalt, I totally backed up my blue belt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar